Я тоже ориентировалась на эти пункты. Сейчас размещу на эстонском пункты, в котором идет ссылка на какой-то непонятный документ, принятый на рассмотрение, но не утвержденный от мая месяца 2019. Это отрывок из текста на 6 страниц из суда, в который я подавала в ответ на отказ в внж. Переведите через переводчик, кому интересно, а то перевод через переводчик получается корявенький.
10. Eestlaseks olemist on täiendavalt selgitanud ka Tallinna Halduskohus 09.05.2019 jõustumata
otsuses nr 3-19-492, kus muu hulgas viidatakse Eesti inimarengu aruandele, mille kohaselt võib
rahvusidentiteeti pidada sotsiaalselt konstrueeritud nähtuseks, mis võib ajas muutuda. Rahvusliku
identiteedi alusteks peetakse üldiselt keelt, kultuuri ja haridust. Prof. Martin Ehala on
rahvusidentiteedi määratlemise võimalike viisidena välja toonud keele, kodakondsuse,
tuumväärtused ja vereliini. Keel on seejuures etnilise alusega ning kodakondsus riikliku alusega
identiteedi tunnus, märkides, et kodakondsus ei taga veel inimese emotsionaalset sidet eesti
rahvusidentiteediga, vaid on selle kujunemisele kaasa aitav. Vereliini pidi enamik Euroopa
rahvaid üldiselt identiteeti ei määratle, kuid rahvuslikke juuri tunnustatakse identiteedi võimaliku
tunnusena, isegi kui keeleoskus ja kodakondsus puuduvad. Identiteedi määratlemise
kultuurilisteks teguriteks on nö identiteedi tuumväärtused, mis väljenduvad huvis ja tihedas
kokkupuutes eesti kultuuriga. Rahvuslik identiteet lisaks enesemääratlusele vajab kogukonna
tunnustust. Eesti rahvuslikku identiteeti on traditsiooniliselt mõistetud üsna keelekeskselt ehk
ühiskond on rahvuslikku identiteeti määratlenud kitsalt5
.
11. Eelnev kinnitab vastustaja seisukohta, et eesti rahvusele tuginevalt välismaalasele tähtajalise
elamisloa andmine ei ole seotud ainult sellega, kuidas kaebaja end ise määratleb, vaid see põhineb
ka sellel, kuidas kaebajate vanem(ad) või vanavanem(ad) on ennast määratlenud, millised andmed
isiku rahvuse kohta nähtuvad tema sünnitunnistuselt ning kas tulenevalt eelnevatest asjaoludest
eraldiseisvalt või kogumis saab taotleja olla rahvuselt eestlane.
12. Kohus möönab, et nt pikaaegne Eestis elamine ning Eesti kultuuri ja keele omaksvõtmine
ning soov kanda Eesti kultuuriruumi ja põhiseadusliku korra alusväärtusi võib viia selleni, et ühel
hetkel võib isik end identifitseerida rahvuselt eestlasena, kuid praegusel juhul kohtule selliste
asjaolude esinemist ei nähtu. Samuti märgib kohus, et eestlaseks võiks pidada ka Eestist lahkunud
isiku järeltulijaid, kelle vanavanemad ja vanemad või üks vanematest on eestlane ning keda on
kasvatatud viisil, et isik vaatamata oma kodumaale tunneks, et ta on rahvuselt eestlane. Asjaolu,
et kaebaja esivanemad on enne 1903. aastat elanud Eestis ja nad on olnud eesti rahvusest, ei ole
alus jaatada, et muus riigis sündinud ja elanud isik, keda ei ole kasvatatud eestluse vaimus, on
eestlane, kellel oleks õigus piiranguteta asuda Eestisse elama.