Нет, в эшелонах, увы не нашла, но зато нашла очень интересный момент в эстонской конституции (поправки от декабря 2020 года):
https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdfстраница 94, параграф 8, пункт 19:
19. Praktikas on sünnijärgse kodakondsuse osas olnud viimasel ajal kõige olulisemaks küsimuseks see, kas sünnijärgsed Eesti kodanikud on need inimesed, kelle esivanemad omandasid Tartu rahulepingu alusel opteerimise teel Eesti kodakondsuse, kuid ei asunud Eestisse elama. Riigikohus leidis 2018. a otsuses, et Eestisse mittesaabunud optandid ei olnud Eesti kodanikud, sest ühe aasta jooksul Eestisse naasmise nõude täitmisest sõltus, kas kodakondsuse andmise otsus jõustus (RKHKo 02.03.2018, 3-16-1810/15). Kahjuks tuleb tõdeda, et kõnealuses lahendis jättis Riigikohus tähelepanuta kesksed riigi- ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted. Samuti ei olnud lahendi aluseks olnud kohtuasjas välja selgitatud olulisi ajaloolisi andmeid. Ajaloolised andmed on ülevaatlikult välja toodud analüüsis, mille koos- tasid Tartu Ülikooli teadlased (vt M. Luts-Sootak jt. Aastatel 1918–1940 opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs. Lõpp- aruanne Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumi vahelisele töövõtulepingule. Tartu Ülikool 2018). Nendest andmetest nähtub, et Eesti riik pidas Eestisse mitteasunud optante jätkuvalt Eesti kodanikeks nii 1922. a kui ka 1938. a kodakondsuse seaduse alusel. Lisaks jättis Riigikohus täielikult tähelepanuta selle, milline on Tartu rahulepingu kui riikide vahel sõlmitud lepingu õiguslik iseloom. Tollaste rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt ei saanud rahvusva- helisest lepingust üldjuhul tuleneda üksikisikule vahetult kohaldatavaid õigusi ega kohustusi (The Permanent Court of International Justice (PCIJ), Jurisdiction of the Courts of Danzig, Advisory Opinion, 1928, PCIJ, Ser B, No 15, lk 17). Alaline Rahvusvaheline Kohus märkis küll 1928. a, et kui see oli osalisriikide selge tahe, võisid lepingupooled kehtestada selged reeglid, millega tekitati üksikisikutele õigusi ja kohustusi, mis olid jõustatavad rahvuslikes kohtutes. Määravaks asjaoluks oli osalisriikide tahe, mis tuli kindlaks teha, lähtudes lepingu sisust ning arvestades selle rakendamise viisi (vt eelmine viide). Tartu rahulepingu art-s 4 ei olnud määratletud seda, et välisriigist lahkumise kohustus oleks omanud tähendust kodakondsuse otsuse jõustumisele. Niisiis ei ole võimalik sellist õiguslikku tagajärge Tartu rahulepingust tuletada, vaid lähtuda tuleb tollasest riigisisesest õigusest. Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et tollases õiguskorras ei tuntud sellist käsitlust, nagu oleks kodakondsuse andmine olnud tingi- muslik ning sellekohane otsus jõustunuks alles pärast Eestisse sõitmist. Ka need optandid, kes Eestisse ei asunud, olid tollal Eesti kodanikud. Seega on nende järeltulijad õigusliku järje- pidevuse põhimõttest tulenevalt sünnijärgsed Eesti kodanikud (vt lähemalt K. Albi. Optantide järeltulijad kui sünnijärgsed Eesti kodanikud. Avaldamine ettevalmistamisel).
Если взять краткую часть на английском:
"....
Optants who did not settle in Estonia were also Estonian citizens at that time. Thus, due to the principle of legal continuity, their descendants are Estonian citizens by birth (for more information, see K. Albi. Descendants of Optants as Estonian citizens by birth. Publication in preparation)."
Кто-то пробовал воспользоваться этим пунктом при доказательстве гражданства? Если нет, то может кто-то может посоветовать юристов, которые помогут грамотно составить грамотно ходатайство на получение гражданства?